võtma

愛沙尼亞語

詞源

源自原始芬蘭語 *vottadak。與芬蘭語 ottaa同源。

動詞

võtma (不定式 võtta)

1. 拿

變位

võtma 的屈折 (ÕS 分類 35/petma，無層級變化)

直陳語氣
現在			完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
第一人稱單數	võtan	ei võta	第一人稱單數	olen võtnud	ei ole võtnud pole võtnud
第二人稱單數	võtad		第二人稱單數	oled võtnud
第三人稱單數	võtab		第三人稱單數	on võtnud
第一人稱複數	võtame		第一人稱複數	oleme võtnud
第二人稱複數	võtate		第二人稱複數	olete võtnud
第三人稱複數	võtavad		第三人稱複數	on võtnud
被動	võtetakse	ei võteta	被動	on võtetud	ei ole võtetud pole võtetud
過去			過去完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
第一人稱單數	võtsin	ei võtnud	第一人稱單數	olin võtnud	ei olnud võtnud polnud võtnud
第二人稱單數	võtsid		第二人稱單數	olid võtnud
第三人稱單數	võttis		第三人稱單數	oli võtnud
第一人稱複數	võtsime		第一人稱複數	olime võtnud
第二人稱複數	võtsite		第二人稱複數	olite võtnud
第三人稱複數	võtsid		第三人稱複數	oli võtnud
被動	võteti	ei võtetud	被動	oli võtetud	ei olnud võtetud polnud võtetud
條件語態
現在			完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
第一人稱單數	võtaksin	ei võtaks	第一人稱單數	oleksin võtnud	ei oleks võtnud poleks võtnud
第二人稱單數	võtaksid		第二人稱單數	oleksid võtnud
第三人稱單數	võtaks		第三人稱單數	oleks võtnud
第一人稱複數	võtaksime		第一人稱複數	oleksime võtnud
第二人稱複數	võtaksite		第二人稱複數	oleksite võtnud
第三人稱複數	võtaksid		第三人稱複數	oleksid võtnud
被動	võtetaks	ei võtetaks	被動	oleks võtetud	ei oleks võtetud poleks võtetud
祈使語態
現在			完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
第一人稱單數	—	—	第一人稱單數	—	—
第二人稱單數	võta	ära võta	第二人稱單數	—	—
第三人稱單數	võtku	ärgu võtku	第三人稱單數	olgu võtnud	ärgu olgu võtnud
第一人稱複數	võtkem	ärgem võtkem	第一人稱複數	—	—
第二人稱複數	võtke	ärge võtke	第二人稱複數	—	—
第三人稱複數	võtku	ärgu võtku	第三人稱複數	olgu võtnud	ärgu olgu võtnud
被動	võtetagu	ärgu võtetagu	被動	olgu võtetud	ärgu olgu võtetud
引述語態
現在			完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
主動	võtvat	ei võtvat	主動	olevat võtnud	ei olevat võtnud polevat võtnud
被動	võtetavat	ei võtetavat	被動	olevat võtetud	ei olevat võtetud polevat võtetud
Nominal forms
ma-infinitive	主動	被動	da-infinitive	主動	被動
主格	võtma	võtetama	da-form	võtta	—
內格	võtmas	—	des-form	võttes	—
出格	võtmast	—	分詞	主動	被動
轉移格	võtmaks	—	現在	võttev	võtetav
欠格	võtmata	—	過去	võtnud	võtetud

佛羅語

詞源

源自原始芬蘭語 *vottadak。

動詞

võtma (不定式 võttaq，第一人稱單數現在時 võta)

1. 拿